Another step to make my home smarter using activity detection and human presence.

1. How IoT can modernize your home security? It will be human-centric, almost nonvisible.

2. Are you tired remember another PIN? You can forget your home-security pin forever.

3. Do you need remotely turn off home security? This is easy, you don’t need to do anything for it.

This picture presenting the full smart home concept, security is just a one part of my smart home environment. The main heart is Raspberry as an IoT device and Azure cloud for information processing, reporting and alerting.

The idea is to use existing:

1) PIR (passive infrared sensor) and door magnetic proximity sensors to detect human movement by sliding window algorithm and

2) Wi-Fi sniffer to detect by phone MAC-address who is at home (assumption: phone Wi-Fi is turned on).

IR detectors and door proximity sensor together are used to automatically secure on unsecure entire home. It is based on sliding window algorithm as there are clear patterns for entry/exit activities.

The accuracy is not 100%, for example, if someone is leaving and doesn’t close the door afterwards, then you cannot say is he really left or just hanging somewhere close.

Wi-Fi sniffer is just listening what kind of Wi-Fi devices are close and by MAC-address you can easily match this information to names.

Secure/unsecure your home:

If algorithm detects exit pattern, then home is automatically secured. What does it mean “secured”?

“Secure” mean just active alerting by SMS/WhatsApp/e-mail.

Secured home mean that, if PIR or proximity sensors are detecting movement, then you will be alerted by SMS, WhatsApp, e-mail that someone is at your home. You can make whatever you like to do now, call neighbors, friends, police etc.

If the person is known by his/her phone MAC-address, then there will be no alerting and security is basically off.

If your phone Wi-Fi is not turned on and you will get alerted, then you must answer to SMS/WhatsApp/e-mail notification. System automatically recognizes you and taking off active alerting functionality.

IOTA on 2014 aastal loodud innovaatiline ja tulevikukindel tehnoloogia, mis loob turvalise andmevõrgu Internet of Things ehk IoT seadmetele.

IOTA-t nimetatakse mõnikord ka blockchain 3.0, kuigi IOTA ei ole blockchain.

IOTA sobib suurepäraselt IoT seadmetel põhinevatele rakendustele, võimaldades

• mikro- ja nanomakseid,
• odomeetrid (auto pass),
• seadmelt-seadmele suhtlust (sensorid-kontrollerid),
• smart city,
• energy grid,
• adaptiivsed süsteemid
• jm suured hajusvõrgud,
• Industrial Revolution 4.0.

Kui maailm on vaevalt hakanud rääkima blockchainist ja aru saamas selle toimise põhimõtetest ning kasulikkusest majandusele, on matemaatikud-geeniused-programmeeriad välja töötanud täielikult teistel alustel töötava krüptoraha mudeli IOTA.

IOTA vs Blockchain

Mille poolest erineb IOTA blockchainist?

• IOTA võrk on suunatud atsükliline graaf (Directed Acyclic Graph - DAG) ja  alustehnoloogia kannab nime Tangle. Blockchainis on kõik blokid ühes ranges reas.
• IOTA-s pole blokke, ahelat ja ei toimu kaevandamist. Blockchainis asuvad kõik tehingud blokkides ja tehingute kinnitamist nimetatakse kaevandamiseks ning see võtab aega.
• IOTA-s on kõik ülekanded tasuta ja reaalajas. Blockchainis on igal ülekandel väike võrgutasu ning tehingu kinnitamine võib aega võtta 10 minutit (Bitcoin).

• IOTA skaleerub lõpmatuseni. Blockchain ei skaleeru andmemahtude kasvades.

• IOTA disainiti miljoneid IoT seadmeid silmas pidades, eesmärgiks ei olnud otseselt krüptoraha loomine, kuigi turul on ka IOTA krüptoraha. Blockchain ei sobi IoT seadmetele, kuna sisaldab tehingutasusid.

• IOTA eesmärk on anda turvaline ja skaleeruv alusvõrk IoT sedmetele.
• IOTA on tulevikukindel ja tänase teadmise kohaselt ka kvantarvutite kindel. Blockchaini on teoreetiliselt võimalik kvantarvutite tekkimisel murda.
• IOTA tangle võrgus on võimalikud offline tehingud ja offline Tanglevõrk.Blockchainis puudub igasugune võimalus, et mõni blokk offline’s välja arvutataks ja jadasse lisataks.

Tasuta IOTA ülekanded

Erinevalt blockchainist puuduvad IOTA-s vahendustasud (seetõttu on võimalikud ka mikro- või nanomaksed).

Blockchainis eksisteerivad vahendustasud selleks, et vältida spämmerite tegevust (spämmer = DDoS rünnak). IOTA toimib graafi põhimõttel ning iga tehing peab enne võrku jõudmist valideerima kaks eelmist tehingut, sellega on muudetud spämmimine (ehk DDoS rünnak) mõttetuks.

Ehk siis valideerimisnõudega saavutati IOTA-s kaks eelist:

• tehingud on tasuta,
• välistatud tehingute spämm.

Kuidas toimib IOTA?

Alljärgnevalt püüan seda keerulist IOTA asja selgitada. Selleks, et IOTA toimimisest lõpuni aru saada peab aga olema kõrgema matemaatikaga sina-peal.

1: IOTA Tangle on suunatud atsükliline graaf (Directed Acyclic Graph ehk DAG). Tangle pole blockchain. Blockchain on ahel, tangle on graaf.

DAG on suunatud graaf, kus  puudub tsükkel, ehk siis graafi tipud on teineteisele pidevas järgnevuses.

Sellel pildil tähistavad tähed/tipud IOTA tehinguid ja nool tähistab tehingu valideerimise suunda. Aeg liigub vasakult paremale ning tsüklite tekkimine on välistatud. Iga tehing kinnitab kaks eelmist tehingut, A kinnitab näiteks tehingud B ja D.

2: IOTA on skaleeruv.Iga node peab omapoolse tehingu tegemisel kinnitama enne kaks teist tehingut.

3: IOTA on detsentraliseeritud.

4: IOTA on kiire.

5: IOTA tehingud on tasuta. Blockchaini puhul lisandub alati väikene võrgutasu mis läheb tehingu kinnitamise arvutamiseks.

6: IOTA on kvantarvutite kindel, tänase teadmise kohaselt. Blockchaini on teoreetiliselt võimalik ülisuure arvutusvõimsusega murda (täna sellist arvutusvõimsust ei eksisteeri).

Skaleeruvus

IOTA skaleeruvus väljendub selles, et enne oma tehingu sooritamist tuleb kinnitada kaks teist tehingut. Seega, mida rohkem on IOTA-s seadmeid ja suhtlust, seda kiiremini saavad tehingud kinnituse.

Mida rohkem on IOTA kasutajaid, seda kõrgemaks muutub turvalisus ja kiiremaks tehingute kinnitamine.

Kuna iga tehingu lisandumisel saavad kinnituse kaks eelmist tehingut, tõuseb iga üksiku tehingu usaldusväärsus ajas.

Võrreldes blockchainiga muutub IOTA ajas seda kiiremaks mida rohkem on kasutajaid kuna seal puudub blockchainile omane blokkide arvutamine. Blockchain on oma olemuselt mahtude kasvades ajas aeglasemaks muutuv.

Kuidas IOTA kiiremaks muutub?

IOTA ei pea järjestama oma tehinguid nende täpses toimumise järjekorras nagu see toimub blockchainis. Tehingud võivad asuda suvalises järjekorras.

Kui lülitada juurde uus node, siis sünkroniseerimisel grupeeritakse tehingud aadresside järgi ja tehingute järjestus pole samal ajal oluline. IOTA aadress on nn. krüptoraha konto, millega tehakse tehinguid.

IOTA tehingute kiirus on väga suur sest ühe konto arvutamisel arvestatakse kommutatiivsuse seadust a+b=b+a. Tehingud liidetakse kokku kokku suvalises järjekorras ning see tagab kiiruse. Nullide liitmise peale aega ei kulutata, need visatakse lõppu.

Blockchainis on tehingud rangelt ajalises järjestuses ja seal ei arvestata kommutatiivsuse seadust seega kõik tehingud tuleb ükshaaval kokku liita.

IOTA-s puudub mõiste “maksimaane tehingute arv ühes blokis” nagu see on blockchainis. Näiteks suure hulga tehingute korral ootavad blockchain tehingud järjekorras ja see lisab ajalise viite nende kinnitamisele.

Tulenevalt graafi iseloomust kinnitatakse IOTA-s tehinguid paralleelselt. Blockchainis toimub tehingute kinnitamine ühes kindlas ahelas ja järjestuses ning see tingib paratamatult andmemahtude kasvades kiiruse langust.

Konsensusel põhinev võrk?

Me teame, et inimeste vahel pole 100% konsensust olemas, alati on kellelgi oma arvamus.

IOTA tehingud kinnitatakse Markov chain Monte Carlo (MCMC) algoritmiga konsensue põhimõttel.

Rohelisedon konsensusega kinnitatud tehingud, punastetehingute puhul pole konsensus lõplikult kindel ja hallidon täiesti uued, kinnitamata tehingud.

Kuidas siis saavad hallid tehingud endale kinnituse?

Tehingute kinnitamise algoritm baseerub MCMC-l. Kui näiteks kaupmehe jaoks on tehingu 51% tõenäosus piisav, võib ta oma tehing edukaks lugeda. Seega kinnituste lisandumisel liiguvad punased tehingud lihtsalt aja möödudes roheliseks.

Ebaaus tehing süsteemis?

Esimene küsimus mis ülaltoodud kirjelduse peale ilmselt tekib on, et “mis siis kui ma panen süsteemi ebaausa tehingu?”

Oletagem näiteks, et üks hall tehing on non-valid,mis tähendab peaasjalikult seda, et üritatakse maksta rahaga mida kontol pole.

1. Esiteks kinnitab see non-validtehing kaks punast tehingut
2. siis jääb non-valid tehing endale kinnitust ootama, et võrku pääseda
3. saabub uus tehing, mis ühena peab kinnitama selle non-valid tehingu
4. kinnitamiseks arvutatakse kontojääk ning kui see ei klapi, tehingule kinnitust ei anta ja see jääb süsteemist välja
5. kui aga peaks osutuma mingil (tehnilisel) põhjusel et non-validtehing saab siiski kinnituse, peavad seda ka teised valideerima ning pettus tuleb igal juhul välja.
6. Lisaks on selline “pahatahtlik” kinnitamine väga ohtlik, kuna non-valid tehingule kinnituse andja node’i edaspidiseid tehinguid ei kinnita. Node muutub süsteemi jaoks ebausaldusväärseks.

Seega IOTA süsteemi autentsul baseerub ühisel tehingute-vahelisel konsensusel.

Masinad teenivad raha?

Lähitulevikus on võimalik mudel, kus masinad hakkavad ise maksma oma hoolduse, energiatarbe, arvutusvõimsuse, andmemahu või ka kindlustuse eest. Seega masinad hakkavad isesisvalt teenima ja kulutama raha sensoritelt ja anduritelt saadud info põhjal.

Masinal tekib esimest korda mõttekus pangakonto omanikuks hakata. Masina sissetulek baseerub pakutavatel teenustel ning väljaminekud võivad olla energia või kindlustuse maksed.

IOTA ärimudelid?

IOTA ärimudelite väljatöötamisega tegeleb Innovation HUB.

IOTA ja Microsoft

Microsoft teeb koostööd IOTA-ga. Azure’s on olemas teenused IOTA kasutamiseks.

• IoT seadmete maksekanal
• Smart Contracts
• Luua oma Tangle võrk

Rääkides Blockchainist on esimene seostuv sõna muidugi Bitcoin, kuid see on vaid jäämäe veepealne osa.

Alljärgnevalt olen koondanud kokku loetelu Eesti ja maailma silmapaistvatest tegudest blockchain tehnoloogial.

Eesti ja Blockchain

Nasdaq

• CitiConnect blockchainil põhinev väärtpaberiturg.
• Tallinna börsil noteeritud firmade osanike koosolekutel osalemine ja blockchainil põhinev hääletamise süsteem.
• Nasdaq Private Market kasutab blockchaini

LHV pank

• koostöö suurima krüptoaha platvormiga coinbase, krüptovaluuta vahetus Euroopas
• Cuber nimeline krüptorahakott blockchain tehnoloogial, EURO-de jaoks.

Funderbeam

• Tegeleb Startupide rahastamisega ning investeerimiskeskkond põhineb blockchain tehnoloogial.

X-tee

• Kasutab osaliselt blockchaini põhimõtet ning sellega saab tagatud andmete turvalisus ja terviklikkus ning valitsus ega ka keegi teine ei saa nendega manipuleerida.

E-tervis

• Inimeste terviseandmete hoidmine baseerub Guardtime’i loodud blockchaini tehnoloogial.

Riigi teataja

• Riigi Teataja on Eesti riigi seaduse alustala. Uued seadusandlikud aktid lisanduvad blockchaini tehnoloogial.

e-Resident

• Bitnationi blockchainil põhinev notar: abielu sõlmimise, sünnitunnistuse välja andmine, ärilepingud jpm.

Eesti 2.0

• Tegeleb innovatsiooniliste tehnoloogiate edendamisega Eesti koolinoorte hulgas ning ühe projektina jagas 10-le Eesti koolile bitcoini krüptoraha kaevandava arvuti.

Bitcoini automaat

• Tallinnas ja Narvas on Bitcoini vahetamise automaadid, ATM-d.

Toomas Hendrik Ilves

• hakkas juhtima World Economic Forum loodud töögruppi, mis tegeleb blockchainil põhineva valitsemismudeli arendamisega. Sinna kuuluvad mh. Hiina ja Suurbiritannia keskpankade ning Barclay ja Deutsche bank inimesed.

Smartlog

• Soome ja Eesti ühine tegevus, mida rahastab EU ning mille eesmärk on välja töötada blockchainil põhinev logistika lahendus.

Blockchain maailmas

Microsoft

• Microsoft on loonud lahenduse, mille abil saab paari hiirekliki abil püsti panna oma privaatse blockchain lahenduse, selleks et arendada ja testida oma ärirakendusi. Partneriteks avatud platvorm Ethereum ja teised.

Inimese digitaalne ID

• Microsoft ja Accenture on loomas blockchainil põhinevat globaalset digi ID lahendust vähemalt 1 miljardile inimesele: ID2020.

Visa

• Rahvusvahlised B2B maksed põhinevad blockchainil. Otsib Ethereum tehnoloogi.

Bank of America, Barclays, HSBC, Credit Suisse UBS

• ja paljud teised pangad kasutavad omavaheliste finantsteenuste jaoks blockchaini.

China Federation of Logistics & Purchasing (CFLP)

• CFLP missioon on tuua innovatsiooni Hiina logistikaärisse ning algatas koostöös Shenzhen Digital Singularity’ga blockchain tehonloogia arendamise logistika jaoks.

Maersk

• Maersk ja IBM on loonud blockchainil põhineva logistikalahenduse, millega täiemahulise rakendamise korral tõuseb kogu maailma SKP 2%.

Walmart

• Koostöös IBM-i ja Pekingi Tsinghua ülikooliga töötati välja esmalt sealiha trackimiseks blockchaini tehnoloogial põhinev lahendus.

• Droonidega “last mile delivery” jaoks on välja töötamisel blockchainil põhinev lahendus.

Korea kaubalaevade transport

• Koostöös Samsungi, IBMi ja Korea valitsusega luuakse blockchainil põhinev transpordilogistika süsteem.

Teemantite autentsuse tagamine

• Maailmas ringiliikuvate teemantite autentsuse jälgimiseks loodi blockchainil põhinev lahendus, mis anab igale kivile unikaalse ID erinevate parameetrite alusel.

Blockchaini võimalused ja väljakutsed logistikas

• Suurimad võimalused ja takistused Blockchaini rakendamisel logistikas. Millised need on ja kuidas nendega tegeleda.

Austraalia Post

• Leidis kolm use case’i, kus kasutada ja arendada blockchaini tehnoloogiat: e-hääletamine, identiteet ja erinevad registrid.

Austraalia Post ja pakiäri Uberiga

• Pakkide kohaletoimetamiseks plaanitakse hakata kasutama Uberi teenuseid, mis aga eeldab omakorda blockchain tehnoloogiat, et oleks tagatud turvalisus ja trackingu läbipaistvus.

Austraalia Post ja Alibaba

• Austraalia Post hakkab koostöös Alibabaga ehitama blockchaini põhist logistikalahendust kiiresti riknevate toiduainete jälgimiseks transpordis.

Rotterdami sadam

• Tegemist on ühe Euroopa suurima kaubasadamaga ning nemad on oma logistika efektiivistamiseks välja valinud blockchaini.

Singapur, online shopping

• FreshTurf, Singapuri startup võttis kasutusele koos IBM-ga blockchain tehnoloogia, et viia Singapuris online shopping ja delivery uuele tasemele.

3D Supply Chain Process System

• Töötas välja blockchainil põhineva logistikalahenduse, mis haarab kogu väärtusahelat.

USPS liigub blockchaini

• USPS on ära teinud põhjaliku analüüsi, et milliseid teenuseid saaks hakata osutama blockchaini tehnoloogial.

Enel energia turg

• Juhtiv energia ning gaasiettevõte Enel hakkas tegelema blockchaini kasutuselevõtuga kauplemiseks, võrguhalduseks ja taastuvenergia mikrotootjate haldamiseks.

Krüptoraha

• Bitcoin on krüptoraha ehk rakendus, mis baseerub Blockchain tehnoloogial. Krüptorahasid on turul juba ligi 1000 tükki. Enam kui pooled neist ei kannata mingit kriitikat ning peale Bitcoini teatakse veel ka Ethereumi ja võibolla ka Litcoini.

What is the biggest cost in your home?

It is heating!

I will be introducing a home controller project, where I will be focusing on minimizing the consumption of home energy .

This project uses Microsoft software technology stack like Windows 10 IoT Core, Azure, IoThub and PowerBI. Hardware used for this project is Raspberry PI, OneWire digital temperature sensors, relays, some resistors and transistors.

Where did my story begin?

I had an apartment in a very cool region which has lovely architecture from ages 1950-1970. However, I had 3 major problems there:

1. During the winter we sometimes have –30 degrees and the walls of these buildings are quite thin, my monthly expenditure for heating was sometimes 500 EUR/month.

2. I love kayaking, so I need to keep my 6,5m long kayak somewhere. I cannot take it into my sleeping room.

3. I love to live in a quiet place, but there we had some lovely neighbors with a dog Rottweiler, who was barking almost all the time.

So I started to look for a new home which would be free from these problems. Now we have our own home which is quiet, it has a garage to store the kayak but most importantly, my yearly expenditure for heating the whole home is 1000 EUR using a ground based heat pump.

Even though my monthly costs are so small now, I still wanted to reduce it. I figured out 4 ways for optimization.

What to even optimize on a heat pump?

There are three things you can optimize.

1. Homes with heat pumps have some special pumps (motors), which move water inside the pipes that is inside floor. Usually these pumps are working 24/7. It sounds weird, but yes, no heat pump has been produced that would turn these motors off when room temperature is on normal levels and doesn’t need more heating.

This will be my optimization #1

If room temperature is normal and doesn’t need heating, I can safely turn off this motor to save energy consumption.

2. Usually, these homes have another motor for hot water, which enables you to have instant hot water from the shower. This pump is working 24/7 and I haven’t seen a single solution where it is turned off when there’s no demand for hot water.

This will be my optimization #2

If nobody is at home (children are at school and we are at work) or during the night time when everyone is asleep, this pump can be safely turned off to save energy consumption.

3. Heat pumps are working in automated mode, where they measure the outside temperature and the water temperature inside the heating pipes (outgoing and incoming) and based on that information, the heat pump calculates the heating time to keep the temperature constant in a room.

The heat pump doesn’t know anything about energy price.

But I know. Or the Internet knows.

Energy has a market price that will change hourly. The price is very often twice as high in daytime when compared to night time. Take a look at this graph, from 00:00 to 05:00 it has a price of 3,75 s/kWh but at 8:00 or at 18-19:00 the energy price is over 8 s/kWh. It is more than two times higher.

This will be my optimization #3

If energy price is high, my heat pump will be turned off. This is actually the highest energy consumption in my home compared to my other optimizations.

I worked out a special algorithm to avoid a cold home if the energy price is high during the day. My program will calculate 12 cheapest hours during the day and the heat pumps are turned on only during that time. If the energy price is high during the day, I will still calculate the cheapest hours and my heating system will work during that time. The floor is from betony, so it can keep heat for many hours.

Look at the following graph. Green lines will represent 12 cheapest hours during the day, so my heat pump will work actually during periods: 00:00-06:59, 13:00-13:59, 16:00-16:50 and 21:00-23:59, altogether 12 hours in a day.

In order to use this energy price based optimization, you need to have an energy meter which measures your home energy on an hourly basis and you need an hourly based energy contract with your energy provider. I have both, so this optimization has a huge effect on my energy consumption.

What to even optimize with the ventilation system?

My home also has a ventilation system. The ventilation system will ensure that you will have fresh air in your home.

But how do I know the air is fresh? The most important parameter is to measure CO2 level. If this is high, you could turn ventilation on.  There is a proved science behind the CO2 level in rooms.

This will be my optimization #4

If CO2 level is high, my ventilation will be turned on, after CO2 level is back on normal levels, ventilation will be turned off.

Do I need reports on how my home is doing?

Initially I though that getting reports is not needed, but when I started to learn about Azure IoTHub, stream analytics and PowerBI, I figured out that asking for reports is so easily achievable, that it would be really stupid not to.

Microsoft has tons of information on how to send data to Azure through Azure IoTHub. That just required a few lines of code and the creation of an Azure IoTHub and I was ready to send data into Azure.

PowerBI is working just out-of-the-box. What I was missing was how to send data from Azure to PowerBI. That was very easy – stream analytics will do all the job for you. So I just needed to create PowerBI reports to see what’s happening at home.

Finally, I have a good PowerBI dashboard to see all different aspects regarding heating time, temperatures, CO2 levels, ventilation etc.

HelloBlinky is one of the shortest and easily understandable program which illustrates Raspberry PI GPIO programming.

In the following example we are using Raspberry PI with Windows 10 IoT Core.

https://github.com/LeivoSepp/Lesson1-HelloBlinky

What is GPIO?

GPIO stands for general-purpose input/output and it is a generic pin on a Raspberry/Arduino board. Each pin can be configured to be input or output.

If pin is configured as an input

Use it for buttons, measuring temperature, measuring light,  measuring distance

If pin is configured as an output

Use it for LEDs, motors, relays, lamps

Pin identification number

Each pin has its own personal number. This number is used to communicate with the pin. The pin number to use to communicate has an orange background. Do not try to use the numbers with grey backgrounds! It wont work and you will get an error.

Raspberry PI has two special pins which are to control the green and red LED integrated on the board. The green LED’s pin number is 35 and the red’s pin number is 47.

Windows 10

In order to set up Windows 10 IoT Core to your Raspberry, please follow the instructions here: https://developer.microsoft.com/en-us/windows/iot/Docs/GetStarted/rpi2/sdcard/stable/getstartedstep1 

Visual Studio

To start new Raspberry project, use the Visual Studio template “Background Application (IoT)”.

If you do not have this project template, then open menu Visual Studio –> Tools –> Extensions and Updates. From there, click online, search for the string “iot” and install “Windows IoT Core Project Templates for VS”.

Blinky code and explanation.

using Windows.ApplicationModel.Background;
using Windows.Devices.Gpio;
using System.Threading.Tasks;
 
namespace HelloBlinky
{
    public sealed class StartupTask : IBackgroundTask
    {
        public void Run(IBackgroundTaskInstance taskInstance)
        {
            int LED_PIN = 35;
            var gpio = GpioController.GetDefault();
             
            GpioPin pin = gpio.OpenPin(LED_PIN);
            pin.SetDriveMode(GpioPinDriveMode.Output);
 
            while(true)
            {
                pin.Write(GpioPinValue.Low);
                Task.Delay(1000).Wait();
                pin.Write(GpioPinValue.High);
                Task.Delay(1000).Wait();
            }
        }
    }
}